Eduka Eesti tipud ootavad tegijaid

Eduka Eesti arvamuskonkursi raames trükivalgust näinud ideede seas oli hulk selliseid, mille valitsus võiks kiirelt ellu viia. Äripäev pakub välja oma valiku ideid, mille võiks teoks teha – kohe.Loomulikult väärivad kiiret teokstegemist kõik kolm äsja auhinnaga pärjatud ideed. Priit Alamäe Eesti e-riigi elluäratamise üleskutse on konkreetne ja teostatav – küsimus on vaid selle ärategemise vajaduse teadvustamises ning riigi eri ametkondade kokkuleppes, mida ei ole – aga see võiks sündida, sest rahulolematus e-riigi praeguse seisuga on kasvanud eriti teravaks. Ositi mõistab seda riik isegi: majandusminister Kristen Michal allkirjastas hiljuti X-tee uuele versioonile ülemineku ettevalmistamise investeeringute kava mahus 2,34 miljonit eurot. See on aga alles veerand rehkendust.

Konkreetne ja tehtav

Margus Simsoni esitatud kasutusmugavuse ja lihtsuse visioon on e-riigi uuendamisvajaduse teine aspekt, mis väärib vähemasti sama palju tähelepanu. Vaja pole mitte e-Eesti keskkonda täiustada lõpmatatute uute vidinatega, vaid seda, et inimene ei peaks enam oma pead vaevama kõige sellega, mida riik temast niikuinii paremini teab. Nõnda nagu tuludeklaratsiooni esitades vajutab enamik inimesi lihtsalt eeltäidetud versioonile ühe nõustuva klõpsu omalt poolt juurde, võiks see käia ka autojuhiloa uuendamise, abiellumise, nimevahetuse ja kõigi teiste inimese elus oluliste sündmustega, mis vajavad riigi templit.

Mariliis Pinni lugu näitas, et päriselt on paljukiidetud e-riik hoopiski paberikuhja alla mattunud. Lahendus on iseenesest lihtne: laskem ometi andmed eri asutuste vahel vabalt liikuma. Selle vajadusest ja teokstegemisega kaasnevast kasust kirjutas tabavalt ka Tõnn Talpsepp.Priit Pekarevi sõnastatud ettevõtte tulumaksu taastamise vajadus on teema, mis vääriks kõigepealt konkreetset läbiarvutamist. Ka Indrek Neivelt näitas enne eelmisi valimisi, et selle kehtestamise korral ei pruugi ettevõtja rahaliselt kaotada, vaid hoopis võita. Aga selleks, et me saaksime selle üle otsustada, võiks valitsus teema julgelt lauale lüüa ja avalikustada konkreetsed arvutused. Reinvesteeritud kasumi maksuvabastus praegusel kujul investeerima ei ärgita, investeeringute maht on olnud pikalt languses nii absoluutnäitaja poolest kui ka suhtena SKPsse.

Võluv Eesti

Ahto Lobjaka Eesti Sampo nimelise riigiettevõtte loomine eesmärgiga rajada Tallinna–Helsingi tunnel Euroopa keskpanga rahatrüki võimalusi kasutades on samuti teema, mis eeldab riigi poolt täpset läbiarvutamist, ja kui see on soodne (autori enda arvutus viitab, et on), siis ärategemist. Rutem, palun!

Maria Jürimäe külalislahke Eesti kontseptsioon ehk Estonian Hospitality programm, mille raames linnastunud välismaalased võivad Eestis turvaliselt matkata, kohalikud tulu teenida ja riik mitu mainepunkti noppida, on samuti detailideni läbimõeldud. Selle elluviimine eeldab ettevõtjate head koostööd riigiga. Teokstegemise algatus võiks aga tulla just ettevõtjatelt.

Sama lugu on Janno Joona personaalse meditsiini e-keskkonna sünniga: lihtne, konkreetne, täiesti tehtav. Riik saab algatada, ettevõtteid, keda kaasata, on mitmest valdkonnast. Ühed loovad e-keskkonna, teised täidavad sisuga, kolmandad osutavad teenuseid.

Eduka Eesti konkursi vaimustav saak näitas taas, et ideid on Eestis suurepäraseid. Mitu korda peame veel ütlema, et asi on ärategijate puuduses?